Rotaviirusvaktsiini manustatakse suu kaudu. Tuulerõuged 10 Terve immuunsüsteemiga lapsel tüsistub haigus harva mädase nahapõletiku, kopsupõletiku või ajukelmepõletikuga. Tunduvalt raskem on tuulerõugete kulg noorukitel ja täiskasvanutel. Seetõttu on soovitav vaktsineerida tuulerõugeid mittepõdenud isikuid alates 12 aasta vanusest. Marutõbi Marutaud/tõbi on viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja lõpeb surmaga, ravi tulemusi ei anna. Kui marutaudis loom on inimest hammustanud, saab inimese haigestumist vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega. Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on
aastal. Esineb rohkem kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja- Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosa maades. Kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses.[3] Esimene epideemia Manilas 1953.a. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel.[5] Dengue palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus. Dengue palaviku tekitajaks on flaviviiruste rühma kuuluv RNA-viirus. Viirusel on neli serotüüpi: DEN-1, DEN-2, DEN-3 ja DEN-4. Ühe serotüübi antikehad ei taga immuunsust teiste tekitatud haigestumiste suhtes. Viiruse looduslikud peremehed on ahvid, levitavad viirust peamiselt Aedes aegypti liiki sääsed. Viirus võib levida ka Aedes albopictus sääskede vahendusel. [3] Dengue palavik levib inimestele peamiselt Aedes aegypti emaste sääskede kaudu, kelle
annaabi.ee 
