valguks nimega transposaas. Transposonid moodustavad inimese genoomist 3%. Retrotansposonil on sees pöördtranskriptaasi ja integraasi geen. Moodustavad 8+34% Kokku siis transponeeruvad elemendid 45% genoomist. 39. Kuidas liigitatakse retrotransposone ning milline neist kahest alarühmast on praegugi inimpopulatsioonis aktiivne? Nimeta selle alarühma kolm enim kirjeldatud mobiilset elementi. Retrotransposone liigitatakse viiruslikeks ja mitte viiruslikeks, mitteviiruslikud on praegugi aktiivsed. Suurimad rühmad neist LINE, Alu, Sva elemendid. 40. Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Puudub ühene vastus. Aktiivsed transponeeruvad elemendid põhjustavad erinevaid mutatsioone, mis võivad olla kahjulikud, kui mõnikord ka kasulikud, sest võisid evolutsiooniliselt tuua kaasa kasulikke kohastumisi (DNA duplitseerumis ja ümberkorraldusi)
Retrotansposonil on sees pöördtranskriptaasi ja integraasi geen. Moodustavad 8+34% Kokku siis transponeeruvad elemendid 45% genoomist. 39. Kuidas liigitatakse retrotransposone ning milline neist kahest alarühmast on praegugi inimpopulatsioonis aktiivne? Nimeta selle alarühma kolm enim kirjeldatud mobiilset elementi. 35 Retrotransposone liigitatakse viiruslikeks ja mitte viiruslikeks, mitteviiruslikud on praegugi aktiivsed. Suurimad rühmad neist LINE, Alu, Sva elemendid. 40. Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Puudub ühene vastus. Aktiivsed transponeeruvad elemendid põhjustavad erinevaid mutatsioone, mis võivad olla kahjulikud, kui mõnikord ka kasulikud, sest võisid evolutsiooniliselt tuua kaasa kasulikke kohastumisi (DNA duplitseerumis ja ümberkorraldusi)
bioloogilised omadused. § Neid omadusi kombineeritakse replikatsiooni iseärasustega. Tulemuseks on nn. Baltimore klassifikatsioon (vt. allpool). Iga viiruse replikatsioonistrateegia sõltub selle viiruse geneetilisest materjalist. Selles mõttes jaotatakse viirused replikatsioonistrateegia alusel seitsmesse rühma. Replikatsiooni strateegiad § Edukaks replikatsiooniks peab viirus esitlema makroorganismi rakule mRNA, mille rakk muudab viiruslikeks valkudeks. Selle teostamiseks: § d/s DNA (double stranded DNA) - vabastab oma genoomi tuuma ja kasutab rakuaparaati sünteesiks; § RNA (+) - omab genoomi, mis käitub vahetult mRNA-na (v.a. retroviirused!); § RNA () - peab sisaldama viiruslikult kodeeritud ensüüme RNA-st sõltuva RNA replikatsiooniks. Nakatamata rakul need ensüümid puuduvad! RNA genoomiga viirused § Imetaja rakud ei sisalda RNAst sõltuvat RNA
annaabi.ee 
