Selles nimekirjas on 3 haigust, mis ei ole viirushaigused: süüfilis, katk ja tuberkuloos. Süüfilist pakkus 11. klassis 41% ja 9. klassis 25%, katku pakkus 11. Klassis 50% ja 9. klassis 75% ning tuberkuloosi pakkus 11. klassis 60% ja 9. klassis 17% vastanutest. 11. klassis teadsid kõik, et gripp ja tuulerõuged on viirushaigused, aga 9. klassis arvas 97% (gripp) ja 78% (tuulerõuged) vastanutest, et need on viirushaigused. Kõige vähem peeti viirushaiguseks soolatüükaid. 11. klassis vastas sellele õigesti 27% ja 9. klassis 11% vastanutest. Küsimus 2 : Milliseid viirushaigusi oled ise põdenud? 95% üheteistkümnendikest ja 81% kümnendikest on põdenud grippi. Tuulerõugeid on põdenud 86% 11. klassi ja 39% 9. klassi vastanutest. Soolatüügastega on kokku puutunud 9% 11. klassi ja 3% 9. klassi õpilastest. 11. klassi õpilaste seas pole keegi põdenud mononukleoosi, 9. klassi õpilastest on aga 6%. 9
IHN ravi ei tunta. Ohustatud kalamajandis võib haiguse ägedat faasi vältida, kui tõsta 24 tunni jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist temperatuur 5...7 päevaks üle 18°C. Sellega küll viirust ei surmata ja temperatuuri alandamisel normaalseks võib haigus uuesti puhkeda. Otstarbekas on kogu kala likvideerida ja majand desinfitseerida. 2. Karpkala kevadvireemia Peaaegu sama mis kalade punataud.Ühed viirused. Euroopas loetakse see viirushaiguseks. 3 3. Lõhilaste infektsioosne aneemia (ISA) Infectious salmon anemia Tekitajaks on klassifitseerimata RNA viirus. Haigestub atlandi lõhe, spotaansed haiguspuhangud on esinenud lõhedel, kes on olnud kontaktis mereveega. ISA puhanguid esineb sagedamini kevadel ja suve hakul, kui temperatuur on 10°C ümber, üldse aga vahemikus 3°15°C.
annaabi.ee 
