käima õige programm. Üsna tihti ei sisalda need viirused hävitavat koodi. Ainus asi, mis annab märku viiruse olemasolust, on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5 lähe lihtsalt käima või ei tee enam seda, mida nad peaksid tegema. Faili alguses
Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.5 Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. 1. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 2. Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga.
Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.3. Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 6 Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga
muteerumiseks. 8. Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed Need on retsessiivsed. Aktiivsuse muutumiseks peab mutatsioon toimuma mõlemas alleelis. Seejärel toimub vastava valgu funktsiooni kadu või muutus. Mutatsioonid toimuvad nii sugurakkude eelasrakkudes kui somaatilistes rakkudes. Esineb oluline koeeelistus – nt RB1 geeni muutuse aktiivsus avaldub suht ainult reetinas. 9. Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF) Onkogeenide valgud kui kasvufaktorid e signaalid. Viiruselise päritoluga kasvufaktori geen sis on 88% homoloogne trombotsüütidest pärit kasvufaktori PDGF geeniga. Sis geeniga infitseeritud rakud toodavad ülehulgas sis valku, mis seostub PDGF retseptoritega ja autostimuleerib neidsamu rakke paljunema. PDGF stimuleerib mesenhümaalsete rakkude – fibroblastid, rasvarakud, silelihasrakud, endoteelirakud, proliferatsiooni. 10. Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb,HER2)
annaabi.ee 
