olulised andmed kõigi failide paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS-kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS'ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSi üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks. Halvemal juhul ootab siis ees kulukas emaplaadi vahetus. 26 KOKKUVÕTE Arvutiviiruste teemat käsitledes oli üheks läbivaks teemaks hea ja kurja vaheline võitlus ehk siis ühelt poolt viirusekirjutajad ja teiselt poolt antiviiruseksperdid. Vaadeldes seda võitlust jääb mulje, et head kaotavad, kuid tegelikkus on, et arvutiviirusi on kaugelt rohkem võimalik kirjutada, kui seda siiani on tehtud. Võib ju isegi öelda, et me oleme alles jäämäe tippu näinud ja ei tea sedagi kui suur see mägi on. Selliseid asjaolusid arvestades võime öelda, et antiviiruseksperdid teevad väga head tööd. Praegusel hetkel võime kindlad olla, et epideemiad, mis on tabanud arvuti maailma, ei
maailma. Vienne.636.A on ka tähtis pahavara ajaloos, sest aitas kaasa arvutikasutajate teadlikusele pahavara suhtes ning tekkisid mõnesmõttes antivirused. Viiruse neutraliseeris Berndt Fix. Hiljem ta kirjutas ka raamatu pealkirjaga ,,Computer Viruses: The Disease of High Technology". Seal oli infot, kuidas viirused toimivad ning levinumad viirused ning nende tööpõhimõte. Raamatus oli ka koode paljude viiruste kõrvaldamiseks. Kuid seda raamatut kasutasid ka paljud viirusekirjutajad, nii nad teadsid, millele pööratakse tähelepanu ning kuidas paremini enda loodut varjata ja kuidas üldse viiruseid kirjutada. 1987. tulnud Lehigh viirus on kõige paremini tuntud oma suure kahju tekitamise poolest, kirjutas kettal olevad failid üle. Kui viirus kirjutati kettale, kontrolliti mitu nakatunud faili on, kui neid oli neli siis kirjutati ketas üle. Koos sellega hävis ka ise. Samal aastal ilmunud Win32.Worm.Suriv.A(tuntud ka nime all Jerusalem ja BlackBox) oli
arvuti, muutes need palju raskemini tuvastatavaks ja hävitatavaks. Paljud viirused on arvutis pikemat aega, ilma et põhjustaksid mingeid konkreetseid kahjusid. Samal ajal levib viirus aga arvutis edasi. Kui viirus on arvutis, siis see võib teha absoluutselt kõike. Viirus võib kustutada kõvakettalt faile, muuta neid, saata imelikke e-maile, faxe ja sõnumeid, taksitada erinevate programmide avamist. Lisaks kõigele aeglustab viirus touhutult arvuti võimsust. Viirusekirjutajad saadavad igapäevaselt umbes 1 miljard e-maili. Need näevad välja vägagi reaalsed tavalisele kirjale. Näiteks Microsofti või mõni teise suurfirma kiri, kus peal kõik logod ja muu info. Tegelikult on kirjas aga viirus peidetud. Viirused ründavad enamasti arvuteid. Kuid kõikidel seadmetel, mis on ühendatud internetiga on võimalus nakatuda viirustega. Uuemad viirused nakatavad telefone ja muid digitaalseid seadmeid, mis on ühenduses internetiga.
21 nakatunud arvutile paigaldatust ,,värskem" moodul, siis laadis ta selle automaatselt alla. Hiljem leidis selline tehnoloogia kasutamist paljudes teiste ussides nagu Sonic, Hybrids jt. Alates aasta keskpaigast jagunes antiviirustööstus formaalselt kaheks vastavalt oma suhtumisele aastavahetusega 1999-2000 kaasnevatesse vahejuhtumitesse. Üks osa toetas innukalt nägemust sellest, kuidas kräkkerid ja kogu maailma viirusekirjutajad ülejäänud ühiskonnale sajandivahetusel tuhandete eriti ohtlike viiruste näol inimtsivilisatsiooni aluseid proovile paneva ,,üllatuse" valmistavad. Selliste seisukohtade peamiseks mõtteks oli oma toodete, kui ,,ainsate päästevahendite" läbimüüki suurendada. Teine osa antiviiruskompaniisid püüdsid aga hirmunud kasutajaid igati rahustada ning asjatut ja ohtlikku paanikat vältida. Hiljem osutusidki hüsteerilised avaldused ,,Viiruseohust 2000" alusetuks ja see aastavahetus erines
annaabi.ee 
