Puudub iseseisev ainevahetus Ei suuda paljuneda ilma elusrakkude abita- ei ole tegemist elusorganismiga Viiruspartikkel-viiruseosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevas valgumolekulidest, ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest. Pärilikkusaine-viiruse südamikus koos nukleiihape DNA või RNA Kapsiid-pärilikusainet kaitsvad valgud Ümbris – mõndadel viirusetel on lipiididest ja valkudest ümbris Viirusegenoom-viiruses sisalduv nukleiinhape Neil on kolmetüüpi geene 1. Struktuurgeenid-kodeerivad viiruspartikli koostisesse kuuluvaid valke. 2. Geenid, mille pealt sünteesitavad ensüümid tagavad viiruse geneetilise materjali paljunemise. 3. Regulaatorgeenid- mõjutavad eremeesraku ainevahetust, tootma uusi viiruseosakesi. Viirusegenoomi DNA või RNA võivad olla nii ühe- kui ka kaheahelaline. Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline.
tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse paljunemise. DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks)