liivaluidetel, kus esinevad soolapritsmelised meretuuled. Suurbritannias on Korsika musta männi puistuid umbes 50 000 ha ja tema keskmine juurtekasv on 9-13(max 20) m3/ha aastas, mis tähendab, et ta on seal produktiivsem kui harilik mänd. Austria must mänd kasvab paremini kriidimuldadel ja lubjakivil ning talub hästi saastatud õhku. Eestisse toodi must mänd tõenäoliselt 1870. aastatel, sest Tallinnas kasvavatest puudest olid 1928. aastal (E. Viiroki andmetel) suurimate diameetris 48(praegu 110) cm ja 32(praegu 48)cm. Tänapäeval leidub Eestis musta mändi vähe. Järvseljal Rõkka tee ääres kasvab Eesti kõige kõrgeim must mänd (istutatud 1892.a, kõrgus 26,5m, diameeter 60cm). Tema järglastest kasvab Agali arboreetumis suur rühm 1976. aastal istutatud puid, mille keskmine kõrgus on umbes 9 m. Järvselja dendropargi juures taimlas kasvab veel üks harilikule männile poogitud puu.
Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C., siis külmuvad lumepealsed taimeosad. E. Viiroki (1931) andmetel on luuderohi mööda puutüvesid tõustes kasvanud Saaremaal Sõrves kuni 13 m kõrguseni maapinnast. Tavaliselt tõuseb 1.....2 m kõrguseni, kinnitudes kuuskede, kaskede, pihlakate, saarte ja leppade tüvedele. Paljuneb üsna hästi pistokstest. Liik on huvitav, kuid haljastuses kasutamist piirab külmahellus. Euroopas kasutatakse vertikaalhaljastuses väga sageli ja on aretatud ka palju sorte. Rehderi poolt on 1907. a
annaabi.ee 
