Popi peas käisid läbi mitmesugused küsimused, ning ta suutis magama jääda alles hommikupoolikul. Ta nägi und: Ta oli koos isandaga teel koju, nad olid juba kaua teel olnud ja popi ei teadnud, kust nad tulevad. Nad mõlemad olid väsinud. Popi jäi isandast maha, kuid isand ei pööranud talle tähelepanu. See oli hoopis Huhuu ja ta jõudis sellele järeldusele alles ärgates, kui ka Huhuu oli ärganud, ning seisis tagatoa lävel. - Nende kahe elu oli viirastuslikum kui uni ja hirmasm kui tõde. Ta ei teadnud enam unenäo ja elu piire. Ta pidas Huhuud oma uueks isandaks, kuid lootis, et ka vana isand tuleb tagasi. Varsti hakkas Huhuu räuskama. Ta kasutas isanda asju ja oli rõõmus ja õnnelik, nagu laps. Ta sõi kõike, mis ta kätte sai. Päev kulus mängides. Ta lõhkus ära seinakella, ninga hävitas ka palju muid asju. Ta oleks võinud olla isandalesarnane, kui ta oleks olnud hea või tark, kuid ta ei olnud seda
vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valhel. Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja õnnelik elu algab jälle. Kuid see oli paljas unistus.
Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valgel. Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut elujõudu tundis, oli tal veel lootust ärgata sellest jampsist. Endine Isand tuleb koju, mõtles ta, võidab Huhuu, paneb uuesti puuri, ja õnnelik elu algab jälle. Kuid see oli paljas unistus. Varsti kuulis ta Huhuu
Kus oli Isand nüüd? mõtles Popi. Kuhu on ta läinud? Kuhu on ta jäänud? Kas See oli seesama, keda ta oli näinud unes! ta tuleb? Ja kogu öö läbi valvas Popi külma seina ääres, vabisedes külma ja hirmu 3 pärast. Ta kuulas vihma kurba rabinat ning ootas Isandat. Isand aga ei tulnud, ei tulnud iialgi enam. Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja Alles hommiku köidikul suikus Popi silmapilguks. Ja ta nägi und: uni, hirmsam kui tõde. Oli õhtu, ja tema oli ühes Isandaga teel koju. Taevas oli tuhkhalles madalais Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse vahel.
Kus oli Isand nüüd? mõtles Popi. Kuhu on ta läinud? Kuhu on ta jäänud? Kas See oli seesama, keda ta oli näinud unes! ta tuleb? Ja kogu öö läbi valvas Popi külma seina ääres, vabisedes külma ja hirmu 3 pärast. Ta kuulas vihma kurba rabinat ning ootas Isandat. Isand aga ei tulnud, ei tulnud iialgi enam. Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja Alles hommiku köidikul suikus Popi silmapilguks. Ja ta nägi und: uni, hirmsam kui tõde. Oli õhtu, ja tema oli ühes Isandaga teel koju. Taevas oli tuhkhalles madalais Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud pilvis. Tänavad olid hämarad ja läksid silmanähtavalt hämaramaks. enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse vahel.
annaabi.ee 
