moraali determineeritust sotsiaalsest keskkonnast. Ei keskendunud inimkäitumise uurimisele vaid sellele, mida annab ühiskond inimmõistusele ja moraalile. Tema käsitluse juures tuleb rõhutada 2 peamist radikaalselt erinevat suunda: 1. positiivne teaduse käsitlus leidis, et tema poolt pakutav teaduslik lähenemine on positiivne, sest tema on reaalne (vastandina viirastuslikule). Leidis ka et sotsioloogia, mida tema uurib, on tõepärane (vastandina kahtlasele). Leidis, et see meetod on kasulik (vastandina kasutule). Leidis, et see on loov mitte purustav. Leidis, et see ei ole negatiivne. Mistahes teadus oma olemuselt on positiivne, kui ta tugineb empiirikale. Kõik teadused, mis tuginevad empiirikale, on teaduslikud teadmised. Need teadmised, mis ei ole
hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne. Reaalselt eksisteeriv, tõepärane vastandina kahtlasele. Positiivne ta on loome teadus, organiseeriv teadus. See on positiivne sest ta ei ole negatiivne. Comte tõi välja jooned, mis iseloomustavad positiivset teadust ja leidis, et need näitajad käivad tema pakutud sotsioloogia kohta: 1. Positiivne teadus on teadus, mis on reaalne vastandina viirastuslikule 2. Tõepärane vastandina kahtlasele 3. Kasulik vastandina kasutule 4. Teadus on positiivne, kui ta on loov, organiseeriv 5. Positiivne on see teadus, mis pole negatiivne (=purustav, hävitav teadus) See positiivne teaduslik meetod tegeleb asjadega, mis tulenevad praktikast. Kõik praktikast tulenev on teaduslik ja ainult empiiriline materjal on selleks materjaliks, mis aitab teaduslikke oletusi e hüpoteese, kas kinnitada või kummutada. Kõik need