-1918. aasta töis võib täheldada noore kunstniku ülekasvamist naiivsümbolismist ja naiivrahvuslikkusest, mis avaldub iroonilises suhtumises ainesse, pisitasa tugevnevas kallakus groteski. Juugendlikkus kaob Viiralti töödest tema sattumisel ,,Pallase" kunstikooli ekspressionismivaimulisse atmosfääri 1919.aastal. Püsivalt omaseks jääb talle aga tugev stiilitahe, mis iseloomustab ka natuurist tehtud etüüde. Natuurist tehtud joonistusi ja visandeid on Viiraltist järele jäänud aukartustäratav hulk, seda juba Kunstitööstuskooli päevist peale. See oli pidev treening, teadlik meisterlikkuse arendamine ja materjalikogumine. Viiralt joonistas vanematekodus 1918. aastast peale elasid ta vanemad Liigvalla mõisale kuuluvad Lammaskülas lähedaste inimeste ja tuttavate portreid, loomi, talutööstseene. Viibides kooli ülesandel Tartus, et joonistada etnograafilisi
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...