kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine
Erivorm puutekeel (konspektis nr 12) Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi: See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) käevorm (handshape) liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on Broca ja Wenicke piirkond ajus
annaabi.ee 
