keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet. Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt. Kurtide kogukonnal on oma kultuurilised hoiakud ja väärtushinnangud, viipekeelne folkloor, organisatsioonid, koolid ja ühine ajalookogemus. KURTIDE LASTE ÕPETAMISE AJALOOST EESTIS Aastasadu on oldud arvamusel, et kurdid inimesed on rumalad, sest nad ei suutnud korralikult rääkida. Viipekeelt ei osanud keegi ja samuti ei mõistetud, et see on tõeline keel (M. Woolley 2000,8). Esimesed andmed kurtuse ja kurtide õpetamise kohta Eestis pärinevad 17. ja 18. sajandist. Need on seotud Tartu Ülikooliga (Academia Gustaviana)
tummade seas. Boneti märkide keelest innustatuna avaldas Charles-Michel de l'Épée esimese viipekeele tähestiku 18ndal sajandil, mis on peaaegu muutumatuna säilinud tänapäevani. 1775 aastal asutas Abbé de l'Épée esimese erkooli kurtidele Pariisis. Üks tema kuulsamaid õpilasi oli Laurent Clerc kes peale kooli lõppu läks tagasi Ühendriikidesse et koos Thomas Hopkins Gallaudetiga panna alus sealsetele kurtide koolidele. Üldises mõistes on igal keelel olemas ka viipekeelne vastand. Rahvusvahelist viipekeelt, tuntud ka gestuno nime all, kasutatakse rahvusvahelistel üritustel. Näiteks kurtide olümpial või muudel rahvusvahelistel üritustele. 18 Üldistus helitust keelest Keeleliselt on viipekeeled sama keerukad ja mitmekülgsed kui mistahes kõnekeeled. Proffesionaalsed
annaabi.ee 
