Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada. Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise). Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel. Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte. Viipekeel on mitteuniversaalne keel nagu kõnekeelgi. Viipekeel on välja kujunenud loomulikul moel. Eesti viipekeelt tunnustati ametlikult 1. märtsil 2007. aastal. Seda sama päeva, 1. märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et meil on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende seas 2000 inimest, kes vajavad tõlketeenust.
Nimetatud algatusprojekt tegeleb veebi juurdepääsetavusega laiemas mõistes ,st mitte piirdudes üksnes sisuga, vaid hõlmates ka veebilehtede koostamiseks kasutatavaid tarkvaraarenduse vahendeid, brauserit ja veebile juurdepääsu tehnoloogiaid üldisemalt. Selleks peavad kõik kujutised ja muu multimeedia saidil olema varustatud teksti ekvivalentidega. Sisu mittetekstiline esitus (näiteks ikoonid, salvestatud kõne, video teksti viipekeelde tõlkivast inimesest) teevad dokumendid kasutatavaks ka inimestele, kellele võib kirjalikust tekstist arusaamine raskusi valmistada (sealhulgas kognitiivsete puuetega, õpiraskustega ja kurdid kasutajad). Veebisisu juurdepääsusuuniste WCAG³ (Web Content Accessibility Guidelines) versioon 1.0, 5. maist 1999. aastast, on eriti oluline sisu juurdepääsetavuse seisukohast. Dokument koosneb 14 suunisest, neist igaüks käsitleb mingit tüüpilist olukorda, mis võib
annaabi.ee 
