VIINAMARI. Ajalugu.-Viinamari on viinapuu perekonda kuuluvate taimede vili. Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat.Seemned on leitud Küproselt ja Jercho lähedalt.Looduslikult kasvanud viinapuudelt kasvavatest marjadest hakkati peagi mahla valmistama.Kuuma ilmaga läks mahl käärima ja avastati ,et see kõlbab juua. Saadud jook nimetati veiniks.Tänapäeval kõige laialdasemad kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti Taga-Kaukaasiast.Antiikajal hakkati viinamarjadest aretama sorte sooja ja külma,kuivaja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks.Antiikaja lõpuks oli viinamarjasorte juba poolteistsada
Väidetavasti on keskmise Gran Reserva jaoks parim vanus 12 aastat. Tippveinid peavad kaks korda niipalju vastu. Muide, Gran Reserva on hakkanud Rioja tippveini kohalt pisut ära vajuma, tema kohta on hõivamas Reserva. Moodne maailm ei naudi enam liialt tammist veini ja nii eelistatakse marjasemat ja pehmemat Reservat. Seda trendi arvestades on enamik veinimaju tootnud oma valikusse tippveiniks n-ö super- Reserva- see on parimast aiast vanadelt viinapuudelt pärinev vein, mis on hoopis täidlasem ja võimsem kui Rioja tavaliselt ning oma hinnalt mõistagi hoopis kallim kui Gran Reserva. Valged veinid valmistatakse eeskätt Viura viinamarjast. Traditsiooniliselt laagerdatakse neid samuti pikalt tammevaadis, et taandada selle sordi võimsat hapet. Tavaliselt valmistatakse tänapäeval säherduse tammemahla kõrvale ka moodne kerge tammeta vein, mida võib ju vajadusel osaliselt malolaktiliselt kääritada või mõnd muud sorti juurde segada
Nad aitavad intensiivistada ka mõttetegevust. Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad,
annaabi.ee 
