sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased. Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine
maapinna veevarustusele oma mõju. visekultuse ajastul on iga toiduaine mõju muidugi ülimalt tähtis. (Olen Biodünaamilises veinikunstis ulatab antroposoofia käe homöopaatiale maitsnud isegi kaalujälgijate veini, mida valmistab Reh-Kendermanni ja New Age´ile. Suur šõumees ja marketingigeenius, austerlane Willi Opitz veinimaja. Maitses nagu vein ikka, aga vahest oli suhkrut mõni gramm armastab oma viinapuudega vestelda ja neile muusikat mängida. Aga mis vähem.) Teiseks on vein lõbu ja moodne inimene tahab lõbutseda ai- selles halba on, kui vein on hea! Ja enamasti on biodünaamilised veinime- na “kvaliteetsemalt”. Ning kolmandaks on vein ka uskumise värk. Veinis hed nii pühendunud aednikud, et tulemus on igal juhul üle keskmise. elab janu traditsiooni, looduse, autentsuse – kas või millegi kogemus-
annaabi.ee 
