Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead,
30 000 elanikku. See on Vesuuvi põhjustatud kõige suurem katastroof ajaloo jooksul. Vesuuv praegu Pompei linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajaloo allikaks. Vesuuvi ümbruses on viljakas vulkaaniline muld, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Selle jalamil asub arvukalt viinamarjakasvatusi. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks
Samal ajal suurenes kiriku tähtsus nii veini valmistamisel kui ka levitamisel. Mungad tegelesid kloostrites loodusvaatlustega ning nende uurimistöö aitas viinamarjakasvatust mõista ja edendada. Citeaux´ klooster , mille asutas tsistertslaste ordu 1098. aastal, asub otse Câte d Ori, Burgundia viinamarjakasvatuse tulipunkti naabruses. Mungad seadsid algul eesmärgiks lihtsa range elu, kuid rikastusid, kuna kloostrile pärandati maavaldusi( sealhulgas viinamarjakasvatusi). 12. sajandi lõpuks kuulus kirikule Vougeot külas palju maad. Kloostri külastajad maitsesid veine ja munkade kuulsus levis, ergutades nõudlust nende toodangule. Nende mõju kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini aastal 1789. Uus ajastu veini arengus järgnes Kolumbuse merereisile Ameerikasse 1492. aastal. 1521. aasta lõpuks olid Mehhikos viinamarjaistandused, aastal 1548 leidus neid Tsiilis ja 1769 Californias. Hollandlased tegid 1659. aastal vaini Hea Lootuse neemel ja sealt viisid