Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa. Cave de Tain Marsanne Piirkond: Rhône/ VdP des Collines Rhodaniennes Viinamarjasort: Marsanne (100%) Värv: helekollane, rohelise varjundiga. Lõhn: lilleline ja puuuviljane tsitruseline, valged lilled. Maitse: kuiv, värske, tasakaalukas ja puuviljane virsik ja pirn.
Majad ja kohanimed on saksapärased, inimesed räägivad prantsuse ja saksa keelt ning kohalikku dialekti. Enamik viinamarjasorte pärinevad Saksamaalt, kuid veinid on prantsuspäraselt karged ja kuivad. Burgundia Sealsete veinide puhul peab meeles pidama, et 95% ülatuses kasutatakse vaid üht valget, Chardonnay viinamarja, ning ühte punast, Pinot Noir' marjasorte. Sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele. Chardonnay annab suurepäraseid veine, nagu Chablis, Corton, Mersault, Puligny-Montrachet ja Chassagne-Montrachet. Punaseid marju võime leida nii lihtsatest regiooniveinidest kui ka Grand Cru tippveinidest. Prantsusmaa Bordeaux Vaieldamatult Prantsusmaa kuulsaim veinipiirkond. Côtes de Punased moodustavad toodangust 85%. Valged veinid jagunevad kuivadeks, poolkuivadeks ja magusateks. Tuntumad on väärishallitusveinid Sauternes, Barsac jt
annaabi.ee 
