Tõsi, jumalasulastele selline uuendatud ristimisvesi eriti ei meeldinud. Mainimata ei saa jätta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu. [2] 1.6. Siidri võidukäik Vanadest ürikutest selgub, et siidrit hakati jooma juba Vana-Roomas, kui roomlased oma vallutustega Normandiasse ja Inglismaale laienesid ning alustasid sealsetel viinamarjaistandusteks sobimatutel aladel siidriõunte kultiveerimist. Julius Caesar hakkas siidrit tootma Inglismaal, Kenti linnas. Muiste joodi siidrit suurest savist kylix'ist, mis käis käest kätte. Hispaanlased näiteks võtsid esimesena kasutusele oliiviõlipressid siidri pressimiseks. 14. sajandi Prantsusmaal oli siider sama populaarne kui vein. 17. sajandil aga vahetas siider vaid hooajati veini välja. 18
keskel. Aed oli ette nähtud ka kehalisteks harjutusteks: seal oli soojendatud veega ujumisbassein - vaatega merele. Jalutusrajad aias olid samuti tähtsad: seal pidi saama paljajalu jalutada ja sõpradega vestelda ilma et tuul või kõrvetav päike liiga teeks. Teine Pliniuse villa - Villa Tusci -, mis asus Umbrias, Apenniinide jalamil, oli mõeldud rohkem suvilana. Maastik oli siin nagu amfiteater, mäenõlvad terrasseeritud viinamarjaistandusteks, vaade avatud tasandikule ja selle õitsvatele aasadele. Selle villa aed koosnes terrassidest. Keskmisel neist leidub mitmeid pukspuust pügatud loomakujusid ja muid vigureid, mida topiaariumideks (ingl topiary) kutsutakse. Siin on ka palju vett purskkaevude, kanalite ja tiikide näol (Hellström 1997). Villades eristatakse sageli erinevaid osasid: Villa urbana - üliku ilmaliku elu mugavused ühendatud maa veetlusega. Põhiliselt
annaabi.ee 
