Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%. Tugevtatud veinile on lisatud viinamarja piiritust, mis tõstab alkoholisisalduse 15% - 22%. Vahuveini on rikastatud süsinikdioksiidiga ( CO2 ), mis pudeli avamisel avaneb mullidena. Veini valmistatakse Vitis Vinifera viinamarja väätilt korjatud viinamarjadelt ehk veini viinamarjadest. Kui sügisilmad on piisavalt soojad ja niisked, võib viinapuid mõjutada suur botrijeis ceirerea ehk väärishallitus. Väärishallitanud viinamarjad tõmbavad kokku ja kuivavad, kuid nende suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius
Veinide kvaliteet. Kvaliteedinäitajad on välimus, aroom ja maitse. Välimust iseloomustavad värvus ja läbipaistvus. Värvus punastel veinidel lillakaspunasest rubiinpunaseni, valgetel õlgkollane, kullakas või merevaiguline. Säilitamisel muutuvad punased veinid heledamaks, valged veinid tumedamaks. Noored veinid peavad olema sadestuseta, selged ja klaarid. Vanematel veinidel, eriti parkainerikastel on sadestus lubatud. Veinidel eristatakse aroomi ja buketti. Aroomi omandab vein viinamarjadelt, bukett kujuneb laagerdamise käigus. Maitse on valgetel veinidel tavaliselt pehmem, punastel mõrkjam ja ekstraktiivsem. Veini vigadeks on läbipaistmatu sisu, sadestus, kõrvalmaitse ja -lõhn, alatäitmine, seestpoolt hallitanud või kopitanud kork, halvasti korgitud pudelid, määrdunud etikett. Veinide märgistamine. Erinevad riigid märgistavad veine mõnevõrra erinevalt, kuid üldiselt tuuakse ära järgmised andmed. Tootja või (ja ) villija nimi, asukoht. Veini nimi
annaabi.ee 
