toovad. Veidi solvunul toonil käsitleb Kangro maaküsimust. Nimelt on Kunstiakadeemiale Viimsi lähistel lahkelt krunti pakutud, kuid inspiratsioonirohkete ideede asemel tunnevad noored ja vanad kunstiinimesed end ühiskonnast eemale tõugatutena. Värske õhk ja vaikus on nende arvates vaid ettevõtjate ettekäänded, et nõudlikest kultuuriarmastajatest kaugeneda. Minu arvates on nad veidi liialdanud. Loomulikult Tallinna Vanalinnast on kauge tee Viimsisse, kuid seal oleks neil rohkem ruumi, et pühenduda oma tööle. Neil oleks linna kiire argielu asemel tasane rutiin, mida igaüks saaks omal tahtel mugavdada. See oleks kuldne kesktee, mida nad aga nähtavasti ei otsi. Probleemiks on ka naabrid, kes ei soovi, et uus õppehoone nende päikese ära varjaks. Kirke Kangro leiab, et need vastupanud on tegelikkuses vaid sügavama probleemi pealispind. ,,Kas insolatsiooniminutid üüritavas majas ja
Ta otsustas minna vaatama milline see veski on,.mida Juku ehitab. Kuna ta ei tea teed küsib ta ühelt tüdrukult,kes oma aias on teed. See tüdruk on Sombu peretütar. Paadis rääkis veel Jannu,et pühapäeval toimub etendus Sõrrul. Toomas ütles tüdrukule,et ta läheb sinna ning küsis kas tüdruk ka läheb. Siis tulid juba Jannu ja Hilda ning nad lahkusid Sõrrult. Nende teed läksid lahku. Hilda läks koju ning Jannu saatis Toomase Viimsisse. Viimsi Kui ta Liisi juurde tagasi jõudis rääkis Toomas talle,mis vahepeal temaga juhtus ning läks lõpuks oma tuppa tukastama.Tal tekkis aga janu ning ta pidi uuesti alla minema,et juua. Siis ta läks järve äärde istuma ning vaatas kaunist loodust ning mõtles elu üle järgi kuid järsku ta silmas kedagi. Öised juhtumised See oli Metskass. Nad läksid järvele sõitma ning kui nad kaldale jõudsid palus Hilda,et Toomas teda kaitseks Madjaku eest
Mis on lihtne turueelise saamine. Näiteks Karja pagariäri. Maakonnas esimene, kes hakkas leiba viilutama. Nüüd teevad kõik seda. Turueelis on vajalik. Tootel või teenusel on oma eluiga: Arendus, kasv, küpsus ja langus. Lisaks toote arengule ja innovatsioonile on ka tootmise viisi areng ja innovatsioon. Näiteks pesulõksu puhul ei ole toode ise muutunud, vaid kuidas, kuidas pakendatakse, müüakse. Veel näiteid siinsed, kus turud on juba täis, spa tegijad läksid Viimsisse ja Jurmalasse ja tegid seal ka spad. Pideva kasvu saladuseks on uue arengukõvera alustamine enne vana hääbumist. Point on selles et uue arenguga tuleb pihta hakata juba siis kui vana alles kasvab. Asi selles, et kasvu tsükli ajal on kõige rohkem vahendeid uue arendamiseks. Igasugu kulutusi tuleb, ja seda on siis kõige lihtsam teha. Kui toode juba on languses, siis hakata arendama, on pisut hilja juba. Pildi leiab, kui otsida ,,Sigmoidkõver". Punktist B on jube raske uuesti välja tulla
sajandil ning oli olnud kunagi von Kügelgenide suvemõis. Suures aias olid lilled, marjapõõsad, õuna- ja kirsipuud. Maja keldris olevat olnud lasketiir, kus ka Misa käis sõpradega laskmist harjutamas. Laidonerid ise elasid esimesel korrusel, teist korrust üürisid kindralmajor Herbert Brede perekonnale. Teiseks koduks oli Viimsi mõis, mille kindral Laidoner sai 1923. aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest. Mõis oli Laidoneride suvekoduks. Viimsisse rajati puu- ja juurviljaaiad ja tiigid. Põlispuudest park oli mõisa suurimaks väärtuseks ning selle eest hoolitses Johan ise. Maria huviks olid lilled. Nagu vanemad, armastas lugeda ka Johan. Õllepruuli tänava majas oli suur raamatukogu. Tähtis osa oli sõja-, sõjaajaloolisel ning sõjateaduslikul kirjandusel. Peale selle oli veel ilukirjandust, samuti raamatuid loodusteaduste ja maateaduse vallast. Laidoneri huvitas eesti ajalugu,põhjalikumalt uuris ta Eestimaa muinaslinnuseid. Tema
annaabi.ee 
