Ookeaniinimene leiti, teda jõuti vaid filmida, mille järel ta põgenes. Filmitud videot näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja kogu meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele. Tugev tuul kajutas miraaźvaated ja nähtavale tuli sünge tegelikkus - kivikõrb kitsekorjustega. Kapten suges silmad ja nägi vaadet viimsevaatetornist selleisena nagu sõber Timukas oli talle seda kirjeldanud – haljad aasad, lakkade lehvides kappavad hobused. Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni juurde, eriti rasketel ja keerulistel hetkedel. Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss. Tihti annab Laevapoiss Batrianile nõu, on tema abiline ja südametunnistus
pöörata kogukondlikuks sündmuseks, mis mõjub kogukonda taasloovana. Ohvriõli pole enam seesama, mis lihtsalt nafta; naftakaevandamine omandab üleva varjundi. Romaanis “Sõnajalg kivis“ sümboliseerib ilu ja surma ühendust viimsevaatetorni kujund. Nimelt kasutatakse vanglas, kus peategelane Batrian viibib, vangide hukkamiseks nn. humaanset meetodit: vangid hukatakse esteetilisel viisil, nad langevad alla viimsevaatetornist. Seda torni on romaanis kirjeldatud nõnda: Optimistlikult kahvaturoosa sajameetrine raudbetoonist tornehitis troonis kõrgelt üle kindlusvangla, võimaldades sekka süngetele vaadetele müüride vahel nautida helgemaid vaateid väljaspool müüre: elüüsilisi lokkavaid rohumaid, kus lakkade lehides tormasid valged ja mustad hobused; jõgede karraniite, millel süstlesid kauged luikvalged laevad
annaabi.ee 
