8. Kuumpihustamine. Pihustamisel on oluline viimistlusmaterjali piisavalt madal viskoossus. Üldjuhul lisatakse viimistlusmaterjalile viskoossuse vähendamiseks lahustit. Teine võimalus viskoossust vähendada on tõsta viimistlusmaterjali temperatuuri. Kuumpihustamisel tõstetakse temperatuuri spetsiaalses kuumutis 40-80C-ni. Kuumpihustamine võimaldab lahustit kokku hoida, vältida voolamisnõresid, tõsta tootlikkust ning parandada viimistluskvaliteeti. 9. Kahekomponendiline pihustamine. Seda pihustusviisi kasutatakse valdavalt lühikese kasutusajaga kahekomponendiliste viimistlusmaterjalide pihustamisel. Selle meetodi puhul segatakse viimistlusmaterjal ja kõvendi vahetult enne pihustamist spetsiaalses pumbas kokku. Meetodi eelisteks on töösegu täpne ning ühtlane doseerimine. Kahekomponendiline pihustamine aitab kulusid kokku hoida, sest töösegu segatakse vajalikus koguses kokku vahetult enne pihustamist. 10
Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti. 4. Pahtlisse surutud teip kaetakse omakorda pahtliga ja tasandatakse ca 200mm laiuselt kummalegi poole vuuki. 5. Teibitakse ja pahteldatakse ka kõik nurkliited. 6. Välisnurkade kaitseks mehhaanilistest vigastustest kasutatakse tugevdusliistu või metalltugevdusega pabervuugilinti. 7. Pahteldatakse ka kõik kruvipead ning tasandatakse plaatide mehhaanilised vigastused. Kõrget viimistluskvaliteeti nõudvates ruumides on soovitav kasutada kipsplaatpindade lauspahteldust. Pahteldatud pinnad lihvitakse peene (nr. 100-120) liivapaberiga ja viimistletakse. 6. KOKKUVÕTE Kipsplaatkonstruktsioonide jäikusel, helipidavusel ja tulepüsivusel on suur roll karkassidel, mida konstruktsioonis kasutatakse. Mida paksemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni jäikusomadused. Samas, mida õhemast materjalist on karkass, seda paremad on konstruktsiooni helipidavusnäitajad. 7
annaabi.ee 
