19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne- Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse.
Kauba ühikuhinna avaldamata jätmine nende tarbekaupade puhul, mille kohta kehtib hinna avaldamise nõue, toob endaga automaatselt kaasa ebaausaid kauplemisvõtteid käsitleva regulatsiooni rikkumise. Tarbija eksitamine hinna avaldamisel Kui müügisaalis kassast läbilöödud kauba hind ei vasta müügisaalis kauba juures välja pandud hinnale ning müüja hinna muutumist eelnevalt tarbijale ei avaldanud, siis võib sellist käitumist kvalifitseerida tarbija eksimusse viimisena või pettusena. TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võib tarbija olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustas kaupleja poolt asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) kaupleja teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) kaupleja lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul,
annaabi.ee 
