“kategooriad””. (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis “seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute”. Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “näib olevat enam õigustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused”. Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega – “on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida “Mis on õigus?” Kui nii, siis on kaks võialust: 1) õiguse mõiste on keeruline kompleksmõiste (nagu “elu” bioloogias) ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) “õigus” on hägus, täpselt määratlematu mõiste.” (Rosentau 2004, lk 15)
interioriseerimise üldise seaduse alusel. Olenevalt sellest, millised on need välised toimingud ja kuidas toimub nende interioriseerimine - omandatakse mõtlemistoimingud kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingu sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelikule on jõukohased juba ka lihtsamad viimatikirjeldatud ülesanded (ta on juba võimeline õppima lugema ja kujutama), kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. Lapse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses - mängus, joonistamisel, konstrueerimisel - siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide -kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Lapse tegevuses on sellisteks mudeliteks tema poolt loodud konstruktsioonid, aplikatsioonid, joonised
Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis "seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute". Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon "näib olevat enam õigustatud siis, 169 kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused". Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega "on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida "Mis on õigus?" Kui nii, siis on kaks võialust: 1) õiguse mõiste on keeruline kompleksmõiste (nagu "elu" bioloogias) ja õiguse käsitlused lähevad mõiste taandamisega liiga kaugele, või 2) "õigus" on hägus, täpselt määratlematu mõiste." (Rosentau 2004, lk 15) Mario Rosentau väitekiri uurib õigust temaatilise reduktsiooni meetodil
annaabi.ee 
