Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks iseärasuseks on, et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks. Nefronid funktsioneerivad periooditi, kindlustamaks neerude, kui tähtsa erituselundi pideva talitluse. Adrenaliini mõjul töötavate päsmakeste arv väheneb, kofeiin ja kusiaine suurendavad nende arvu. Ööpäevas läbib neerude veresooni ligikaudu 1 tonn verd. Neerud täidavad järgmisi funktsioone: *eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid; *reguleerivad organismi
??? Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks üldiseks iseärasuseks on , et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks. Nefronid funktsioneerivad periooditi, kindlustamaks neerude, kui tähtsa erituselundi pideva talitluse. Adrenaliini mõjul töötavate päsmakeste arv väheneb, kofeiin ja kusiaine suurendavad nende arvu. Ööpäevas läbib neerude veresooni ligikaudu 1 tonn verd (organismis olev veri läbib neerusid ~200 korda).