kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff
Euroopasse on seotud külmaperioodiga, mis sundis neid põhja poolt lõunasse liikuma. 5. Kliima viimased 12 000 aastat Sellelt jooniselt on väikese jääaja kohal paremini näha lohukest.See graafik tekitab teadlaste seisukohtades pisut vastuolulisust. Arvatakse, et praegune kliima soojenmine ei ole ainult inimese mõjust tingituna vaid on keskonna temperatuuri taastumine selleks, mis ta on olnud juba viimased 8000 aastat.[4] Joonis Kliima viimasd 12000 aastat [4] Pisut rohkem kui 6000 aastat e.m.a on ka üks külmaperiood millele põhjusele ei ole mingit kindlat vastust. Samuti on on graafiku vasakus osas näha viimase jääaja lõppu ning kaardile on märgitud umbes ka põlluharimise algus.[4] 6. Kliima viimased 100 000 aastat Joonis neli on samuti koostatud Gröönimaa jää analüüside põhjal. Joonis Kliima muutus viimase 100 000 aasta jooksul [4]
annaabi.ee 
