ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad, talgud, suurtalu=mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits,kana,siga)metsandus,jahipidamine, kalandus,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid. Sugulasrahvastega saadi hästi läbi.
sajandil vallutati, haarasid võõramaised kaupmehed kaug-(sh.läbiveo-) kaubanduse enda kätte. Kaupmehed tegutsesid valdavalt linnades; Tallinn, Tartu, Uus- Pärnu ja Viljandi astusid Hansasse. Novgorodi ja Soomega kauplemises kujunes Tallinn 14.sajandi esimesel veerandil Hansa peamiseks tugipunktiks, Pihkvaga kauplemises oli 14.-16.sajandil peaosa Tartul. Soodsad kaubandusolud kestsid (hoolimata ajutistest kaubandustülidest ja -sulgudest) 16.sajandini. Tähtsaim toomakaup oli sool, peamine viimakaup 19.sajandini teravili. Tallinn sai 16.sajandini suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva 7 transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul