Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits. Tema sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Esimest korda proovis Puurits kalakasvatusega õnne juba 2000. aastal, kui ühes garaazhinurgas angerjaid vannis pidada oli üritanud. Et ettevõtmine mõningast edu tõi, läks ta õppima asjatundjate juurde Rootsi. Angerjat võib pidada väga suurel asustustihedusel. Nüüdseks juba viilhallis on 24 1,9 m3 basseini, igas basseinis võiks pidada umbes 50 tuhat angerjamaimu. Kuid uue süsteemi käivitamine pole probleemideta ja seepärast on praegu kala kasvanduses vähem. Vee temperatuuri hoitakse 25 kraadi juures. Puurits söödab angerjat alul tursamarjaga, hiljem lisatakse ka graanulsööta ja minnakse lõpuks täielikult üle Dana Feedsi angerjasöödale. Puuritsa kalakasvandusest Võrtsjärve lastavad ettekasvatatud angerjad peaksid aitama kiiresti
koostootmisjaamade põhiline kütus ning nende kütuste jaoks kasutatakse ladusid, mida võib liigitada järgmiselt: · vahelaoks (kütusehoidla) ligikaudu viie päevase kütusevaru mahutamiseks ja · põhilaoks kuni ööpäevase kütusevaru mahutamiseks ja katla automatiseeritud varustamiseks kütusega. Vaheladu ja põhiladu paiknevad enamasti ühes ehitises, näiteks betoonpõrandaga viilhallis (vt Joonis 7 .65). Vaheladu võib paikneda ka eraldi. Puiduhakke korral võib vahelaoks olla ka betoneeritud või asfalteeritud lahtine väljak, kuid sellisel juhul on kütus ilmastikumõjude eest kaitsmata. Joonis 7.65. Kütusehoidla vaheladu, foto Ü. Kask Suurema võimsusega automatiseeritud katlamajades kasutatakse põhilao täitmiseks automaatotsijaga greiferkraanat (vt Joonis 7 .66). Väiksemates katlamajades kasutatakse
annaabi.ee 
