lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus
lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula
Sellega sattus Venemaa Bütsantsi kultuurilise mõju alla. Pandi alus katoliku ja ortodoksse kiriku võitlusele Vahe-Euroopa rahvaste pärast. Lõuna-Vene steppidest tungis 867.a. Euroopasse järjekordne nomaadrahvas ( keele poolest meie sugulased) ungarkased, kujunedes oma röövretkedega Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari) Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi. IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas. Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja
annaabi.ee 
