tugevad. Viikingite retked Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida- Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Midagi huvitavat Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini (Wodeni) järgi kolmapäev Wednesday. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.ht m http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa /5-5-5-1.htm http://www.miksike
nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema. Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed. Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". freenet-homepage.de Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini (Wodeni) järgi kolmapäev Wednesday. Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla. Kasutatud allikad:
Aesti sõna võib pidada kaugeks eelkäijaks sõnale Eesti, eestlasi tähistab see sõnatüvi keskaegsete skandinaavlaste keeles ning ka nende saagadest võib leida teateid eestlastest. (Rätsep 2007: 9) Lennart Meri on väitnud, et aestid olid eestlased (läänemeresoomlased) ja maarahvas on lihtsalt oma vana nimetuse unustanud. Autori meelest kasutasid skandinaavlased eest- tüvelisi sõnu esimestena. Järelikult said Läänemere äärde jõudnud põhjasaksa hõimud endale viikingitelt eest-tüve. Katoliku kiriku misjonitegevuse algamisel tuli keskaegsest ladina keelest sõnad Estonia ja estones, mis kajastusid Liivimaa Henriku kroonikas. (Rätsep 2007: 10) 5 1.2. Maarahvas ja maakeel Vanasti kasutasid eestlased omanimetusena sõnu maarahvas, maainimene, maamees ja oma keele nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles
pandud. Kaitserelvadeks on kiivrid, kilbid, kaitserüüd. Kiivrid Ilukirjandusest tekivad teatud ettekujutused, millised võisid need kiivrid välja näha. Muinaseestlaste kiivreid on kujutatud enamasti lihtsate nahast mütsidena, millel on üks rauast plekiriba ümber tõmmatud ning kaks plekiriba seal peal. Selline kujutus on väga laialt käibele läinud. Selliseid kiivreid siiski tegelikkuses ei kasutatud. Arvatakse, et kaitsekiivriteks olid ka viikingitelt tuntud sarvedega kiivrid. Neid küll Eestis võib-olla kasutati, kuid mitte kaitse ega sõjalisel eesmärgil, vaid tõenäoliselt teatud religioossetel rituaalidel vms. Rootsist Valsgärde laevkalmetest on leitud vendeliajastu (550-800) kiivreid, kuid Eestis samaaegsest Salme laevast ei ole ühtegi taolist kiivrit leitud. Neil on olemas ka silma ja ninakaitsed, näevad välja veidi nagu maskid. Kiivreid on vähe leitud, kuna need olid nii suured asjad, et niisama vedelema neid
annaabi.ee 
