põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega
bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber- maadesse. Sel ajal oli see üsna levinud vara http://www.cdli.ca/CITE/v_who.htm
Paikkonniti majade kuju erines. Ehitati kohalikust ehitusmaterjalist. Maja pidi vastu pidama vähemalt ühe sugupõlve, tänaseks on neist vähe alles jäänud. Maja südameks oli lahtine kolle. Toitu keedeti rauast, savist või steatiidist potis ning söödi puust taldrikult. Mitme majapidamise peale oli üks leivaahi. Söödi kaks korda päevas. Kõik väärtuslik hoiti lukutaga. Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted: Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid. Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega. Skandinaavlased armastasid ennast ehtida ja kanda rohkelt hõbedat. Lapsed ja kasvatus: Viikingiajal oli lapsepõlv väga lühike ja täisiga saabus ruttu. Tüdrukud pandi mehele tavaliselt 15-aastaselt. Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad,
See oli kinnitatud paari sõlega, vahel aga keti või helmekeega. Tuunika peal võisid naised kanda rätti. Naiste jalad olid paksudes villastes sokkides ja pehmetes nahkkingades. Nii mehed kui naised kandsid külma ilmaga villast mütsi ja keepi. Keebid olid õlal kinnitatud sõle või nõelaga. Rikaste inimeste riideid kaunistasid sageli tikandid või karusnahksed äärised. Jõukad viikingipered kandsid kalleid ehteid. Inimese tähtsuse järgi võiski otsustada tema ehete järgi. Palju kanti hõbeehteid ja klaashelmeid, aga ka merevaiku, vaske, pronksi. Rikkad mehed võisid kanda ka üle kilo kaaluvaid kullast ehteid, mida vajadusel sai rahana kasutada. Kuna viikingite kultuuris olid blond juus kõrgelt hinnatud, siis valmistasid viikingid seepi, millega nad oma juukseid pleegitasid
annaabi.ee 
