Kindlustati linnuseid, tehti naabritele rüüste ja tasuretki, aga keskne võim puudus. Seni oli suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas
müristas. Thor polnud eriti taibukas mistõttu Loki teda alati ära kasutas, samas said nad alati hästi läbi, olles ise alati valmis virutama obadusi tema vaenlastele. Thor oli abielus Sif-iga(vilja- jumalanna), samuti teatakse et Thoril oli hiiglasnaise Jarnsaxa-ga kaks järeltulijat, Magni ja Modi, Sif iga koos sündis neil tütar Thrud. Magni, jõu ja tugevuse jumal, oli kokkuvõtted tugenam kui Thor ise. Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli selle kombe eeskujuks risti kandmine kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunimede osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes. (3) -9- Thor oli väga populaarne Islandi Kolonistide seas, kes olid põgenenud Põhja-Norrast odinlike
annaabi.ee 
