Aga suured tööstuslinnad nagu Birmingham ja Manchester, kus elas palju inimesi, ei olnud üldse esindatud. Sel viisil jättis vana valimiskorraldus suured majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide eest seisidki viigid, kes nõudsid parlamendireformi. See toimus aastal 1832. Pehkinud kohad jagati ära linnadele, enamarenenud põllumajanduspiirkondadele ja Iirimaale ning Sotimaale. Ümberkorraldustega suurenes hääleõiguslike valijate arv. Tooridest said konservatiivid ja viikidest liberaalid. Inglismaa suhted Iirimaaga olid ülimalt keeruliselt. Iirimaa oli vaene piirkond ja maad olid põhiliselt Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ning nende õlul lasus ränk maksukoorem. Viljakasvatamine andis Iirimaal vähe tulu, seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ja tegeldi karjakasvatusega. Elu muutus veel keerulisemaks rahvuslik surve. 17. sajandil vastuvõetud seaduste järgi ei võinud katoliku usku iirlased töötada üheski riigiametis ega
2000.a. koodeksi koostamisel üritati sama sisse kirjutada ka tavamale artiklitesse, kuid ei jõutud kokkuleppele. Tulemuseks oli, et matistamispotentsiaali artikkel kadus ka välkmalest. Kui allesjäänud materjaliga on kuidagiviisi võimalik matt konstrueerida, on ajaületusel partii kaotatud. Viik on siis, kui mängija ei saaks vastase kuningat mingil moel matistada, kuigi see mängiks nõrgalt ja teeks võimalikult halbu käike. Sellest oli juttu ka minu tekstis “Veidi viikidest”. Võtkem kasvõi J.Karahhani näide (1974). Valgel on peale kuninga laual lipp või vanker ning ettur väljal a2 või h2. Kui valge ületab aja, mustal on aga peale kuninga ainult ratsu, on valge kaotanud. Kui mustal on ratsu asemel laual oda, siis oleneb partii tulemus sellest, kas oda liigub mööda musti või valgeid välju. Kui valge ettur on a2, on mustal võiduks vaja mustaväljalist, kui aga h2, siis valgeväljalist oda. Teistsuguse oda puhul on seis viik.
annaabi.ee 
