irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati.ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks.Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda. Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki.imne aasta jiirel (paari-kolmeaastase koikumisega). Haigus seisneb selles, et teatud perioodidellahkuvad viihi-emad teadmata pohjusel oma kodudest (uuemal ajal on teadlased seletusena pakkunud Kuu ki.ilge- tombe intensiivistumist) ning jiitavad oma jiireltulijad urgudesse i.iksi, kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja areneda inimesi tappev piiris-viihk.
ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda 2600 kglnf, antud tulemus on sellele ligiliihedane, seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse Liiva tiihiklikkus niiitab protsentides materjali vahele jdilvate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel taitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest viiikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j?iab piirkonda 40 - 42%. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni tiiitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 2,2 %. Ehitusliiva koostises peaks osakesi liibimS6duga tile 5 mm olema <35yo. Seega on katsetatud liiv ehitusliiv.
puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on - viiga ligiliihedane sellele ning seda v6ib lugeda sobilikuks. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur, siis betoon, milles kasutada antud killustikku jflmetiiitematerjalina, saaks tugev ja tihe. Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides materjali vahele jii2ivate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse. Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5- 8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest leitavaga.
annaabi.ee 
