16 Viigimarjad Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili. Ajalugu: Viigipuu arvatakse olevat pärit Lääne-Aasiast ja sealt on see tänu inimese abile levinud üle kogu Vahemere piirkonna. See on üks vanemaid kultiveeritud puuvilju, mida on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Viigipuud võib julgelt pidada maailma vanimaks viljapuuks, kuna hiljaaegu Jordani jõe orust leitud kivistunud viigimarjade vanuseks hinnati vähemalt 11 000 aastat. Kiirelt omastuva energia allikana olid kuivatatud viigimarjad juba Antiik-Kreekas kasutusel olümpiamängudel võistlevate atleetide toidusedelis. Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele, et suurendada nende töövõimet. 17 Välimus: Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub
odrezak), šnitsel (schnitzel), sink sealihast (meso z tiblice), röstitud lammas (janjetina), küpsetatud siga (odojak). Mõned Horvaatia mereannid ja mereanniroad: Kalmaar (lignje), kaheksajalasalat (salata od hobotnice), tuunikala, krevetid (skampi), karbid, tursk, grillitud sardiinid, säga, karpkala, ahven. Mõned Horvaatia pajaroad: Guljašš (gulaš), kalapada (riblja corba), rohelise herne pada (varivoo d mahuna), Dalmaatsia singi pada kuivatatud viigimarjade ja kuivatatud ploomidega (pašticada). Pasta: Gnocchi (tihti serveeritud nt guljaššiga), traditsiooniline pasta, mis on maitsestatud kaneelimaitselise lihakastmega, pasta hautatud kapsaga, polenta. Supid: Tillisupp, seenesupp, vasikasupp suitsulihaga, selged puljongid. Lisandid: Duvec (sarnane ratatouillega, suvised juurviljad), tomatisalsa, keedetud ja küpsetatud kartul 8
annaabi.ee 
