läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud 1218.a Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga.
Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid: harilik hink, harilik võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn