Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri
Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel
Moissac`i Saint Pierre`i kiriku (11.saj. lõpp, 12.saj. algus) kuulsaid Apokalüptilisi stseene tümpanonil täiendavad siseruumi skulptuuridega kaunistaud püloonid ning figuurkapiteelid. Lõuna-Prantsusmaa romaani aegsed tsentraalehitised viitavad Bütsantsi mõjudele. Eelistatakse ristkuppelkirikuid, mille arhitektuurne kompositsioon on basiilikate ja kodakirikutega võrreldes jäigem ja tardunum, interjöör tumedam ja salapärasem. Bütsantsi eeskujude järgi ehitatud viiekupliline ristkuppelkirik Saint Front Perigeux`s (12.saj., väliselt 19.saj. ümber ehitatud)köidab eeskätt just oma jõulise ruumimõjuga. Feodaalsuhete areng lõi küll eeldused linnade tekkimiseks, romaani ajastu aga ei paista veel silma eriti intensiivse linnastumisprotsessiga. Siiski hakati rohkem tähelepanu pöörama 48 asulate kindlustamisele
annaabi.ee 
