ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija
kerge ja kaasaegne mööbel, millega õpetati ajakirjanduse kodanikke kortereid maitsekalt sisustama. (Hansar, et al., 2013) Hrustsovkade autorid olid M.Pordi juhtimisel R.Urb, R. Liiberg, Ü.Ellandi ja insener O.Sammal. aluseks olid ette nähtud 1956.aasta üleliidulise väikemetraaziliste korterite võistlustööde järgi Moskvas väljatöötatud tüüpsektsioonid. Seeria 1-317 maju ehitati suurel hulgal kogu Eestis ja üsna erinavlt. Neid võib leida kahe- kuni viiekorruselisi ja ühe- kuni neljasektsioonilisi, kusjuuures üldiselt nävad väiksemad majad välja paremad. Näiteks Jaani kiriku kõral olev Hrustsovka on kahe trepikohaline ja neljakorruseline. Korterite iseloomulik tunnus on pääs esikust kööki läbi elutoa külgseinas oleva orva. Tollasel elulaadil oli sellise lahendusega väga raske harjuda ja sagely ehitasid elanikud ise seinaorava kinni kööki viivaks koridoriks, ehki praegu tundub hrustsovkas kanvandatu huvitava, ruumi
annaabi.ee 
