pudelite jaoks. (Vikipeedia) 2.1.2 Klaasi omadused “Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida (vt. ka “Karastatud klaas”). Keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. Ka materjal, mida olmes tuntakse “kristallina” (kristallnõud, kristallühtrid) on tegelikult klaas – suure pliisisaldusega (üle 20 kaalu% pliioksiidi) nn. kristallklaas. Plii tõstab klaasi murdumisnäitajat ja sedakaudu klaasi pinnalt tagasipeegelduva valguse hulka, andes kristallklaasile erilise sära.
Saksa okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioon vahetus Hitlerliku okupatsiooni vastu aastateks 1941 1944. Nõukogude metsikused, eriti äsjane suurküüditamine ja sõjahukkamised lasid sakslastel kergesti esineda päästjatena. Mingeid massirepressioone, nagu paljudes teistes (eriti idapoolse) Euroopa maades, ei tulnud neil oma võimu kindlustamiseks siin rakendada. Teatrirahvast puudutasid sakslaste otsesed repressioonid vähe. Venemaale lahkunutest või viidutest hoolimata olid trupid suuresti endised ja teatrihooned rinde esimesest üleminekust puutumata. Kuigi kirjanduselu oli märgatavalt halvatud, kogusid teatrid ja kontserdisaalid samasugust palavikulist publikutulva nagu juba Esimese maailmasõja päevil. (Rähesoo 2011: 234) Kindlasti võib siinkohal luua seoseid üldise olustiku ja teatrihuvi vahel. Ka natsi-saksamaa oli totaliataarne riik, keelatud olid ideoloogiliselt ebasobilikud näidendid. Paljud nägid siiski
annaabi.ee 
