teine rajamise eelselt kultiveerimise alla. Tolmpõlevkivituhk tuleb mulda anda vähemalt kaks nädalat enne külvi. Orgaaniliste väetiste kasutamise vajadus sõltub mulla huumusseisundist. Orgaanilisi väetisi on kõige parem anda rajamise ajal künni alla. Pikaajalistel rohumaadel võib anda sõnnikut ja komposte sügisel pealtväetisena, mis on eeskätt oluline muldade bioloogilise aktiivsuse tõstmiseks. Vedelsõnnik pealtväetisena lohisvoolikseadmega või mulda viidult paikmanustusseadmega. Lämmastikväetiste vajadus (norm) ja efektiivsus sõltub liblikõieliste osakaalust kamaras, mulla omadustest, niite- või kasutussagedusest, niisutusest jm. Liigsete N-annuste kasutamine (üle 80...100 kg/ha N) kasut. võib suurendada nitraatide sisaldust rohusöödas ning tasakaalust välja viia mulla mikrobioloogilise tegevuse. PK- väetiste normid sõltuvalt planeeritavast saagist ja mulla väetustarbest. Optimaalne andmise aeg on rohumaade rajamisel künni
teine rajamise eelselt kultiveerimise alla. Tolmpõlevkivituhk tuleb mulda anda vähemalt kaks nädalat enne külvi. Orgaaniliste väetiste kasutamise vajadus sõltub mulla huumusseisundist. Orgaanilisi väetisi on kõige parem anda rajamise ajal künni alla. Pikaajalistel rohumaadel võib anda sõnnikut ja komposte sügisel pealtväetisena, mis on eeskätt oluline muldade bioloogilise aktiivsuse tõstmiseks. Vedelsõnnik pealtväetisena lohisvoolikseadmega või mulda viidult paikmanustusseadmega. Lämmastikväetiste vajadus (norm) ja efektiivsus sõltub liblikõieliste osakaalust kamaras, mulla omadustest, niite- või kasutussagedusest, niisutusest jm. Liigsete lämmastikuannuste kasutamine (üle 80…100 kg/ha N) kasutamine võib suurendada nitraatide sisaldust rohusöödas ning tasakaalust välja viia mulla mikrobioloogilise tegevuse. PK- väetiste normid sõltuvalt planeeritavast saagist ja mulla väetustarbest.
annaabi.ee 
