Kasutatud materjalide loetelu koostamine Igas uurimistöös kasutatakse teiste autorite materjale: ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, ajakirjandust, filme, mõõtmis- või küsitlustulemusi, vaatlusandmeid, suulisi mälestusi, intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata.
Mõte on semantiliste suhete võrgustik, kus osalevad keerukad sõnad (meronüümia, hüponüümia jt). Normaalsed keelesõnad, mis pole nimed, on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates eristab osutamist/viitamist ja tähistamist. Osutamine on individuaalse objekti väljavalimine väljenduse kontekstis, st konkreetses kõneaktis valitakse objekt välja. Tähistamine on sari potentsiaalseid viidatavaid, s.o osutamise abstraktsioon. - Pärisnimi on eeskätt viitamine. - Pärisnimel pole mõtet. - Pärisnime olemus kajastub eelkõige viitamises, mitte denoteerimises. - Pärisnimed ei moodusta määratud kogumit, ei kujuta endast loogiliselt täpseid kategooriaid. - Pärisnime ei saa tõlkida. Pärisnime mõtet ei ole tavaks ega saagi tõlkida, sest sellel pole ranges mõttes mõtet. See, mida tavainimene peab tähenduseks, loeb Coates mõtteks. Nt sm Itämeri ja eestikeelne Läänemeri
annaabi.ee 
