tolereeritud. Eestis näiteks tegutseb MTÜ Lilleoru, mis soosib inimese enesearendust ja võimaldab isekeskis tegeleda erinevate religioonide uurimisega. Kuid kuidas mõjutab see erinevaid iidseid religioone? Nii nagu kaovad kaupmehed ja näitlejad linna keskväljakult, kas nii ei võiks ka kaduda realses elus esinevad kogudused? Siit arvangi, et puhtalt virtuaalne kogukond jääks liiga kuivaks. Suheldes oma sõpradega läbi sotsiaalsete saitide, saame nendega ka päriselus kokku ja viidame koos aega. Nii peaks ka virtuaalses koguduses olema ka tõelisi koosviibimisi ja üritusi. Muidugi annaks virtuaalne kogudus võimaluse usuga tegelda nendele inimestele, kellel see pole mingil põhjusel võimalik, nagu näiteks ajapuudus, asukoht, materiaalsed võimalused ja nii edasi. Interneti areng ja tegelikud võimalused on väga paindlikud ja kindlasti leiab paljudele negatiivsetele aspektidele lahenduse. Seega, virtuaalne kogudus võiks täiesti vabalt
Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja sokkide luuletaja, kes on söönud me nooruse kui rooste, kelle värsse õpitakse pähe kui evangeeliumi, kelle laulud on levinud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik arvustus on tunnistanud kui andekat ja omapärast lüürikut ja seadnud eeskujuks teistele poeetidele. Ah see ongi see daam, kelle laulud on saanud meile Taaveti ülemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame omi päevi ning öid//--// Kui naine luuletab, siis on see loomulikult tühine koketeni, edevus demonstreerimine. Seepärast kirjutavad ka mehed pääasjalikult ainult naistest ja naistele, naisluuletajad ada ainult enesest ja enesele. Hääks väiteks sellele on Under. Peaaegu igas sonetis ülistab ta oma keha, oma garderoobi, omalõõmavat kirge. Ta demonstreerib oma naiselikke omadusi ning kriipsutab naiselikke iseärasusi sajad korrad alla. Ta
annaabi.ee 
