Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka päikselises paigas (Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö).
Minu eesmärgiks oli teha kirjanduse abil kindlaks, millised põualiblikate liigid elavad Eestis. Vaatlesin liblikate lendamise aega ja arvukust. Ma kirjutasin iga liblika liigi kohta eraldi kirjelduse ja võrdlesin kahte liblika liiki. Iga kirjelduse juures on ka selle liblika pilt või pildid. Kõik pildid on teinud minu isa Ain Piir. Uurisin põualiblikate kohta peamiselt raamatutest. Kasutasin ka internetti ja ühte ajakirja Eesti Loodus. Kõige rohkem sain infot Jaan Viidalepa raamatutest ja eElurikkusest. Jaan Viidalepp on Eesti üks tuntumaid liblika uurijaid, kes on koostanud mitmeid raamatuid liblikatest. Uurimustööd aitas koostada minu isa Ain Piir 2 LIIGIKIRJELDUSED 3 2.1. Sinepiliblikad: niidu-sinepiliblikas (Leptidea sinapis) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea reali) Sinepiliblikad on levinud Baikalist Euroopani, levinud kogu Eesti alal. Euroopas neljast liigist