Katherine võlus kepikese abil oma kasuõele pea tagasi, linnu söömisel kadus printsilt needus. Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Elas kord kuningas ... Korduse seadus- Katherine järgnes esimesel ööl printsile, et teada saada kuhu ta läheb. Järgmisel ööl läks ta uuesti. Numbrite seadus- Sametpõsk käis kolm hommikut järjest vanaeide juures, linnust pidi hammustama 3 ampsu, et nõidus kaoks, kolme kepi viibutusega pidi Sametpõsk oma pea tagasi saama jne . Lavalise kaksuse seadus- Katherine vestles maja peremehega, Sametpõse kasuema palus, et vanaeit Sametpõse ilu kaotaks .... Vastandite seadus- kasuema oli paha, aga tema tütar Katherine oli väga abivalmis ja hea; vanaeit oli kuri ja halb, aga Sametpõsk oli väga tore ja sõbralik. Lõpu seadus- õed abiellusid printsidega ja elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ sõnum/ mõte:
ilmumist Eestis), arvustades P. Veebeli Estonia kontserdisaalis toimunud džässikontserti, kasutas üsnagi teravas toonis väljendeid: 254 “Kui niisugust muusikat serveeritakse vindis- peadele /.../. Nüüd ta aga tikkus /.../ vaimse kasvataja kateedrisse” (silmas on peetud Estonia kontserdisaali – T.L.); Artur Rinne kohta: “Nüüd me teame natuke lähemalt, kust see laulja korjab endale labaseid võtteid ooperis stiilirikkumiseks.” Artikkel lõppes noomiva sõrme- viibutusega Estonia juhatuse suunas: “/.../ kas “Estonia” kunstiline juhatus ei tunne huvi, kus esinevad ooperijõud väljaspool?” See polnud sugugi ainus Visnapuu džässi maha tegev kirjutis; oma artiklis “Jazzist ja kunstipoliitikast”255 kirjutas ta juba 1934. aastal: “Kui hoida stiili, ei peaks ettekannete juure müüdama ainult eeskava, vaid ka pits viina ning seadma sisse tantsupõrand.” Visnapuu džässipõlgus kulmineerus nõukogude võimu ajal 1940. aastal
annaabi.ee 
