kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära. Solistidest jättis mulle kõige sümpaatsema mulje metsosopran Juuli Lill, kuna tema hääl oli minu jaoks kõige meeldivam. Samuti meeldis mulle ka tema ilus kleit, millel oli peal suur lill.
Zeus ja tema jumalad olid aga laagris kõrgel Olümposel. Nüüdsest peale sai sellest nende kants ja hiljem ehitasid nad sinna oma kuldses lossid. Enne lahingu algust kogunesid Olümpose jumalad kükloopide ehitatud altari ümber ja tõotasid võidelda parema ning õiglasema maailma eest. Selle eesmärgi nimel olid nad valmis andma oma viimase veretilga ja oma viimase jõuraasu, kuni võit on käes. Siis viibutasid nad odasid, ja tuues kuuldavale vägeva võitlushüüu, mis pani Olümpose värisema, tormasid nad titaanide kallale. Niiviisi algas suurim sõda, mida maailm on kunagi näinud, hirmus heitlus titaanidega, mis pidi kestma kümme pikka aastat ja tooma kogu maailmale hirmast hävingut. Peatselt katsid mustad pilved päikese, päev läks pimedaks ja tuul paisus maruks, ulgudes nagu tuhat kuradit. Pilved kihutasid üle taeva ja põrkasid kokku, nagu sõdiksid ka nemad omavahel
annaabi.ee 
