· Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas · Nord Streami ehituseks ja opereerimiseks on moodustatud ettevõte Nord Stream AG, mis
Läänemereäärsetesse riikidesse. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Gaasitrassi maapealne osa Venemaal Nord Streami merealust torujuhet gaasiga varustava maapealse torujuhtme ehitus toimub Venemaal maismaal läbi Vologda ja Leningradi oblasti. Nord Stream AG Venemaal maapealse gaasijuhtme ehitusega ei tegele. Ehitatava gaasijuhtme maapealne osa saab alguse Grjazovetsist ja kulgeb kuni Viiburini. Räägitud on harujuhtme rajamisest Ust-Luuga, Primorski või Võssotski sadamasse, kuhu kavandatakse maagaasi veeldamise (LNG) tehast ja LNG eksporditerminali. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) Projekti finantseerimine Projekti maksumuse kohta on erinevaid hinnanguid. Nord Stream esitab võimalike kuludena 5 miljardit eurot. Gazpromi 2006.a. aktsionäride üldkoosolek hindas võimalikeks kuludeks
Inglismaa, kelle laevastik ei suutnud takistada Vene galeriide rünnakuid Rootsi rannikule, veenis Rootsit asuma venelastega läbirääkimistesse. Kokkuleppele jõuti Nystadis 30.augustil (10.septembril ukj.) 1721 (Eestis tuntakse seda linna soomekeelse nime järgi Uusikaupunki rahuna). Venemaa sai rahulepinguga suurema osa vallutatud maid, kuigi Peeter pidi tagastama Ahvenamaa saared ja suurema osa Soomest. Nüüd kuulus Venemaale Läänemere rannik Riiast Viiburini. Peeter pühitses seda võitu, võttes enesele oktoobris 1721 tiitliks ,,Peeter Suur, oma riigi isa, kogu Venemaa keiser". 1725 aastaks oli Euroopa pealinnades üle 20 alalise diplomaatilise esinduse, mis näitasid Peetri otsustavust teha Venemaast arvestatav Euroopa riik. Eesti pärast Põhjasõda Talupoegade olukord pärast sõda ei paranenud, vaid halvenes. Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa- ja talumajanduse laostumise. Olukorra tegi
Soomlaste vastupanujõud hakkas ammenduma. Uusi mehi polnud kuskilt võtta. Veebr lõpuks oli armeest välja langenud u 20% algkoosseisust. Sellises olukorras sai Soome pol ja sõjalisele juhtkonnale selgeks, et kauem pole võimalik edukalt vastupanu osutada. 6.märtsil palus Soome valitsus Moskvalt rahu, 12.märtsil kirjutati rahulepingule alla. Sellega sai näiliselt NL oma tahtmise- sai Hanko mereväebaasi välja ehitamise õiguse, sai Soome lahes olnud väikesaared, nihutas piiri Viiburini, ka keskosas ja põhjatipus. NL koosseisu läinud Soome aladel elas enne sõda u 400 000 tsiviilelanikku, kes enamasti evakueerusid. Näiliselt oli soomlaste olukord muutunud samasuguseks väikeste balti riikidega- NL baasiväed tulid sisse, oli pandud suuri inimkaotusi ja materiaalseid kaotusi. Pikas perspektiivis jäi Soome iseseisvaks, Balti riigid sovietiseeriti. Soomelt ära võetud alad liideti juba varem Vene NFSV koosseisus olnud Karjala ASV-ga, nende baasil moodustati Karjala-Soome
annaabi.ee 
