märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Jääkarud elutsevad polaaraladel. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Toitumine Toidu otsimisega tegelevad nad nii öösel kui ka päeval. Peamiseks toiduks on hülged. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga.
nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. 5 Eluviis Täiskasvanud jääkarud elavad üldiselt üksinda ning nad ei ole territoriaalsed. Kokku kogunevad nad enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 770 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma elust viibivadki jääkarud jääl. Kõige meelsamini on nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Jääkarud on aktiivsed kogu aasta vältel. Toidu otsimisega tegelevad nad nii öösel kui ka päeval. Peamiseks toiduks on hülged. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit
kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega. Sellelaadsed probleemid viivad kukkumistele ja ka teistele erakorralise meditsiini valdkonda kuuluvatele situatsioonidele. Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. Nad võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult kodus viibivadki. Need patsiendid võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ning seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid. Närvisüsteemi uurimismeetodid. Neurofüsioloogia: elektro-entsefalograafia (EEG) ja neuromüograafia (ENMG) põhimõtted. EEG - peanahalt, 10 elektroodi, kõik sagarad mõlemalt poolt, epilepsia!
annaabi.ee 
