isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima. Tööandja peab korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras, kasutama seda vastavalt tootjajuhistele ning teatama tööandjale vahendi riketest või puudustest. Mistahes ohuga kokku puutudes tuleb kaitsta end kogu riskikeskkonnas viibitava aja. Et töötajad seda teeksid, on oluline vahendite kvaliteet ja mugavus. Isikukaitsevahendid on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks, et need ei tekitaks tervise- või hügieeniprobleeme. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. Riskianalüüs selgitab välja ohud Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada
võimalus sekkuda kriminaalmenetluse läbiviimisesse viisil, mis pärsiks tõhusa ja õiglase menetluse tagamist. Seejuures on sisuliselt minimaliseeritud ka võimalus suhelda teiste vahistatute või kinnipeetavatega, esimestega seoses kriminaalmenetluse tagamise eesmärgiga ja teistega lähtuvalt VangS § 12 sätestatud eraldihoidmise printsiibist. VangS § 90 lõikest 3 tuleneb isiku õigus töötada või õppida eelvangistuses viibitava aja jooksul. Praktikas tähendab see sisuliselt seda, et õppimine võimaldatakse vaid alaealistele vahistatutele, kes viibivad 168 RKÜKm 03.01.2008, nr 3-3-1-101-06, p 27. 47 eelvangistuses üle kuu ning töötamisvõimalust vahistatutele ei pakuta, sest puuduvad võimalused tagada seejuures eraldihoidmise printsiibi täitmine. Samuti on taolistes tingimustes praktiliselt võimatu panna toime uusi kuritegusid
annaabi.ee 
