ligikaudu 60000 eestlast. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte. Saksa okupatsiooni ajal algas taas väljaränd, algul üksikute isikutena üle lahe Soome, hiljem massiliselt Rootsi. Umbes 30000 eesti meest kandis võõrast mundrit. 1944. aastal väljusid laevad koos põgenikega Tallinna sadamast Saksamaale. Pärast nõukogude võimu kehtestamist ei pöördunud kodumaale tagasi enamus välismaal viibinutest meremeestest, diplomaatidest ja õpetlastest. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine ning paljude eestlaste hukkumine.
ühiskonda juurdunud ning lõpuks jääb viimaseks abinõuks alkoholi appi võtmine. Jube fakt on, et alkoholist otsivad üha nooremad julgust, aga ühel päeval võib saada sellest kurb sõltuvus. Tartu Ülikooli Kliinikumis viibis näiteks 2002. aastal alkoholi tarvitamise pärast tekkinud vigastuste tõttu ravil 2867 haiget - haiglaravi maksumus oli 42,3 miljonit krooni. Kahju on tõdeda, et ravil viibinutest 567 olid kuni 14. aastased lapsed ja 276 15-21 aastased noored, mis teeb protsendiks kokku 29,4. Protsent on väga kurb, sellepärast peabki tugev alkoholiennetustegevus algama juba koolis. Praegu on küll näha erinevaid infovoldikuid alkoholi mõju kohta, kuid minu arvates need ei aita. Pigem põhjustavad need parastamist, kuna ollakse liiga noor, et seda tõsiselt võtta. Mina usun tõsiselt, et liigtarbimine
annaabi.ee 
