19% eestlastest ning 13% välismaallastest külastab Eestit töö ja äri tõttu.Majutusettevõttes veedetakse keskmiselt 1-3 ööd, mis eeldab minimaalseid ja mitte atraktiivseid teenuseid ja informatsiooni motiveerimaks inimesi oma reise pikendama. Kui me suudaksime oma turismitooteid mitmekülgsemaks muuta, kvaliteeti parandada ja ühtlustada,teavet inimestele rohkem edastada ning seeläbi oma tuntust reisisihtkohana tõsta,siis suureneks ka turistide Eestis viibimse aeg ja kliendikesksus, mis omakorda oleks kasuks kogu majanduse arengule. Eesti turism on väga hooajaline, mis tuleneb puhkusreiside domineerimisest.Tallinn, Pärnu ja Saaremaa on kolm põhilist turismipiirkonda, seda eriti suvekuudel ning nii sise- kui välisturistide seas. Kõige suurema külastajate arvuga kuu oli 2011. aastal juuli, kus ööbis kokku 399 662 turisti ning mis on 11% enam kui 2010 aastal. Teenuseid pakkus 1087 majutusettevõtet, kokku 20 900 tuba ja 48 000 voodikohta
tarneahela ajakulu analüüs – hindamiseks vaadeldakse seda kui väärtusahelat. Analoogiliselt väärtust lisavateks ja mittelisavateks tegevusteks jaotamise põhimõtetele jaotatakse materjalide/kaupade tarneahelas viibimise aeg väärtust lisavaks ja väärtust mittelisavaks ajaks. Eesmärgiks kaotada või vähendada väärtust mittelusavat aega tarneahelas. Väärtust mittelisav aeg moodustab valdava osa materjalide ja toodete tarneahelas viibimse ajast. Väärtust mittelisavad tegevused saab jagada 4 kategooriasse : viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine. Väärtust mittelisavat aega saab vähendada aja kompressiooniga. aja kompressioon – väärtust mittelisava aja vähendamine. Võimaldab järgmist kasu : Tarneahela kulude vähendamine Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus
1. Kiirgustöötajatele kehtib aastane kogukeha doosilimiit 20 mSv. Individuaaldosimeetritena on kasutusel termiluminestsentsdosimeetrid (TLD). 2. Järgides ALARA-printsiipi hoitakse tegelikud aastased personali kiirgusdoosid sellest limiitdoosist tunduvalt madalamal. Kiirgusdoosi vähendamiseks on mitmeid võimalusi. 3. Konventsionaalsed uuringuid tehakse enamasti selliselt, et personalil poleks vaja vahetult uuringuruumis viibida. Ruumis viibimse vajadusel kasutatakse kaitsetõkkeid. Invasiivsete protseduuride puhul kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid. Distantjuhtimisega läbivalgustus-aparaadid on vastavalt võimalustele ja vajadustele asendamas lähijuhtimisega aparaate. 4. Kiirguse levik kõrvalruumidesse on tõkestatud sobivate ehitusmaterjalide kasutamisega 5. Kiirgusavariide võimalus on viidud miinimumini. 6. Kontrollitud alad on tähistatud ja kõrvalistel isikutel on seal uuringute ajal